Dieđut Marinmusea birra
Guovddáš modellakámarastta museai
Marinmusea historjjá álggii 1752 go gávdnii Modellakámara Gálaskruvnnas, buktus gonagas Adolf Fredrikin. Modellakámaras ledje muohttagaid ja konstrukšuvnnaid modellat, maid geavahuvvui teknalaš áššemaid geahččaleamis ja ođđa fanaid hápmin. Oassi muohttagaid gierdejuvvui erenoamáš doarjagašvuođain čájehit. Modellakámara Marinmuseas addá áhpadusa suokkarduvvon oasii fánavuođa- ja konstrukšuvdnaplánen 1700- ja 1800-logus Ruoŧas.
Min čoakkáldagat
Marinmusea čoakkáldagat čuovvulit historjjá Ruoŧa mearračuvgehusas. Dát čoakkáldagat sisttet cca 36 000 bargoguovtti, 240 000 govvagiid, 22 000 čoavddunplána, 1700 arhivvolumea ja 30 000 girjji. Oassi datain čájehuvvo museabiedjanis, muhto eanet oassi lea vuorkágottiid, arhkivva ja girjerádjái sávvaduvvon.
Min čájeheapmiid
Marinmuseas lea čuođi čájeheapmii mat muitalit eará sániin: eallit mearralástin, fanabuvttadeami ja uhpábáhpaid ruhtadeami dáfus čoaskkisvuođa áiggi. Bisset sihkkarastit Neptun-nammaduvvon uhpás, mii lei ovttas ruvkejuvvon áššis go Ruošša uhpa U-137 álošii ábiidduvvon Gálaskruvnna vuolde. Geahča ovttas máilmmi unikaš galjonfiguračoakkáldagain dahje máhcahit bajás mearrasjávkui geahččat Prins Carl-nammaduvvon ráfi, mii bissu 1684. Museas leat maiddái eará fiervvat, nugo Bremön-miinusbivras 1940-logus ja Jarramas-nammaduvvon skuvlafiervva, mii bissu 1900.
Oassi máilmmi kulturárbbiin
Gálaskruvnna lea oassi Unesco kulturárbbi-listtus, danin go Gálaskruvnna lea buorre almmolaš ovdamearkka Eurohpá fánagávpogiin. Marinmuseas sáhtát oassálastit guidaide, čájeheapmii ja bargoguovttiid mat muitalit fánagávpogis historjjá.
Bures boahtin oahpásmuvvan Ruoŧa mearračuvgehusa historjjái!
Oassálastit Marinmuseas
Rahpanáiggit
→ Loga rahpanáiggiid eŋgelasgillii
Marinmusea biebmománu rahpanáiggit
→ Loga biebmománu birra eŋgelasgillii
Sisačáziheapmi
→ Loga sisačáziheapmii birra eŋgelasgillii
Dehálaš dieđut
-
Eai galgga leat eará eallit museas. Sáhttá leat gávdnan dihte bargueaddjit ja veahkkehanbihkkohagat jus leat mearrádus.
-
Govvamin ja filbmaheapmi lea nuppástuvvon (ihte čuovggaide) priveahta geavaheapmái.
-
Eai galgga leat biebmu, glassa dahje juohke viidodat museabiedjanis. Plan duođašis lea biebmuskeaŋkka sii geat váldet mielde iežaset biebmu.
-
Leat skáhppit unnit veaskuid várás, muhto eai leat sáhkaid stuorra veaskkuide.
-
Mánát nubbingi 12 jahkái galget leat seammaláhkai vázzin olbmuid guovddážii museabálvalusas.
Ovddas oassálastima
Mo gávdnat diehtit museai
Marinmusea lea Stumholmen-nammásaš suolus, Gálaskruvnna guovddážis. Sáhtát lohkadit fitnui, dásseválddás dahje bilain.
Fitnui dahje spábbaiguin
Vuosttaš Stortorgetis, čoahkki Kyrkogatan bajás nuorttas. Čuovvu Drottninggatan ja čuohppa Kyrkogatanis, de boahtát goržži alde manná Stumholmenii. Čuovvu vuolde ja de boahtát museai.
Johtalit dásseválddásin (busseha/tren)
Jus boahtát busses dahje ruovttoluotta Karlskrona resecentrumii, de fitnat goabbádan kajjiid geažil gitta bronii. Čuovvu bron ja vuolde dásse. Boahtá museai cca 20 minuhta.
Bilain
E22 geainnuin vuolgit ceavzá vázzin Gálaskruvnna guovddážii. Gaskkal gástabáikkii vuolgit ja čuovvu Östra Hamngatan. Čuovvu čuovgagis Marinmusea parkeringii.
Parkeringa
Parkeringa olbmuide geat leat várás geainnugeahččaleapmi, lea museaovddas. Muđui lea avgiftsbelága parkeringa Sparregårdenis.
Mánáide ja bearrašiide
Museas leat mánáide heivehuvvon doaibmaheapmit čájeheapmii sisdoalus. Biebmománus leat mánáide heivehuvvon biebmu, ja leat mánástohpput geat sáhtet váldit. Skálžžat mii leat skihpohallamin lea čoakkáldasviesus. Biebmuskeaŋkka lea plan guokte. Mánát sáhttet váldit váhnemiid guovddážii museabálvalusas.
Heiveheapmi
Leat hissat juohke plánai, ja lea heivehuvvon doalut museaovddas. Parkeringa várásgeainnuin lea museaovddas.
Audioguide
Mii bidjat audioguide eŋgelasgillii.
→ Audioguide in English
Lohkat eanet
Lohkat eanet Marinmusea historjjás ja musihkka ja doaibma gullevaš historjjálaš mearrabargguid:
→ For further information please visit the English version on our website